SUVELILLED

Suvelillede SWOT-analüüs

Tugevused:	Nõrkused:
Suvelilli on palju eri sorte, õiteilu jätkub terveks suveks, suhteliselt kiirekasvulised, lihtne hooldada.	Kasvatamine vajab ressursse, lillede eluiga on lühike (ainult 1 aasta) suvelillede enamus sorte on väga külmaõrnad, mõnel suvel ei jõua taim viljade valmimiseni.
Võimalused:	Ohud:
Neid saab istutada eri kohtadesse (kujundada huvitavaid peenraid ja potte), taimi on võimalik ise ette kasvatada, taimi on võimalik endal paljundada ning lihtne on neid turustada, igal aastal saab uute sortidega vaheldust sest saab kasutada teist värvivalikut	Taimede valguse ja soojustingimused ei vasta nõuetele, puuduvad oskused ja kogemused taimede kasvatamiseks, ebasoodne ilmastik suvel.

SKARIFITSEERIMINE on seemnete töötlemine mille käigus vigastatakse seemnekesta ja see muutub vett ja gaaseläbilaskvaks. 
  

Skarifitseerimist liigitatakse mehaaniliseks, keemiliseks ja termiliseks.

Mehaanilist võtet kasutatakse tugeva ja tihedakestaliste seemnete puhul. Skarifitseerimise käigus muudetakse seemnekesta vigastamisega, seemne vett ja gaase läbilaskvaks. Suuremat hulka seemneid töödeldakse spetsiaalsetes seadmetes  ehk skarifikaatorites. Väikeseid koguseid võib töödelda näiteks purgis seemneid hõõrudes või raputades. Suuri seemneid võib vigastada viili või smirgelpaberiga hõõrudes. Sellega peab aga olema ettevaatlik, et ei saaks vigastatud idu. Et aru saada kas seemneid on piisavalt töödeldud ja kest vigastatud, leotatakse neid mõni päev leiges vees. Kui seemned ei ima vett, siis on seemnekesti ebapiisavalt kahjustatud. Need seemned, mis imavad end vett täis, võib külvata. Meeles tuleb pidada, et töödeldud seemneid ei saa enam kaua säilitada. Töötlemine muudab seemned haigustele vastuvõtlikuks.

Keemilist võtet kasutatakse samuti paksuseinaliste seemnete korral. Selleks kasutatakse kontsentreeritud väävelhapet, lämmastikhapet või soolhapet. Töötlemisel asetatakse seemned klaasnõusse ja valatakse peale 2 osa hapet. Seemneid tuleb aegajalt segada ja kontrollida protsessi kulgu. Kui seemne kest on jäänud paberilehe paksuseks tuleb töötlemine koheselt lõpetada ja pesta seemned voolava vee all 10 min.  ning teha külv või stratifitseerida. Kuna keemilise skarifitseerimise käigus tekib soojus, võib tekkida vajadus purki jahutada. Keemilise skarifitseerimise aeg sõltub seemnekesta paksusest aga selleks kulub umbes 5 kuni 30 minutit. Perekonnad, mille seemnete kraapimine või keemiline töötlemine kiirendab idanemist: koldrohi, kanna, iiris, hibisk, lupiin, pojeng.

Hapetega töötamisel tuleb olla ettevaatlik. Tuleb kindlalt järgida kõiki ohutusnõudeid!

Termiline võte on seemnete töötlemine keeva veega. Seda kasutatakse peamiselt liblikõieliste, tihedakestaliste seemnete korral. Seemned asetatakse 10 kuni 20 sekundiks keeva vette ja seejärel kohe mõneks sekundiks külma vette. Sellist tegevust korratakse 2 - 3 korda. Nii toimub seemnekesta pragunemine.

Stratifitseerimine ehk seemnete kihitamine

Seemnete kihitamine ja allutamine soodsatele temperatuuri-, niiskus- ja õhurežiimi tingimustele teatud ajajooksul nimetatakse seemnete stratifitseerimiseks. Stratifitseerimist kasutatakse liikide korral, mille seemnetel on pikk puhkeperiood. Stratifitseerimisaeg võib olla 1 kuust kuni 2 aastani. Stratifitseerimise läbiviimiseks sobib kõige paremini kelder kuigi sobib kasutada  ka kaevikuid. Stratifitseerimiseks tuleks võtta liiva ja turba segu 1:1. Seemnete ja substraadi vahekord peaks olema ühe osa seemnete kohta 3 osa substraati mis on parajalt niiske. 1 - 2 korda kuus tuleks seemneid kontrollida ja segada, et õhutada substraati. Vajadusel tuleb lisada vett. Stratifitseerimistemperatuur on 0 kuni +5^oC. Juhul kui seemned on stratifitseerimise läbinud kiiremini kui arvestati, tuleks seemned asetada välja lumele ja katta pealt lumega. Lume kevadise sulamise vältimiseks kaetakse see saepuru või põhuga. Temperatuur lumes, seemnete piirkonnas ei tohiks olla madalam kui  –1…–3^oC. Stratifitseerimisperioodi läbimisest annavad märku seemnetest ilmunud idujuured. Sellised seemned on väga tundlikud läbikuivamise suhtes, seetõttu on väga oluline jälgida niiskust ka pärast külvide tegemist. Stratifitseeritud seemneid saab külvata kevadel, kuid nad tuleb enne külvi puhtaks pesta. Stratifitseeritakse näiteks tulikaliste ja priimulate seemneid.

3.Põhjenda, miks on suvelilli otstarbekam seemnetega paljundada. Kuidas seemnetega paljundamine toimub? (Kui sinu arvates polegi suvelilli otstarbekas seemnetega paljundada, siis põhjenda sedagi.)

Arvan, et paljusid suvelilli saab vegetatiivselt paljundada. Siinkohal tuleb aga jälgida kas see on mõtestatud tegevus. Taimede vegetatiivse paljundamisega kaasneks meil  palju taime kasvamiseks õigete kasvutingimuste täitmise nõudeid. Näiteks peavad meil  olema selleks vastavad ruumid, mis omakorda vastavad  taimedele vegetatiivse paljundamise tingimustele ( õige temperatuur, valgus ja niiskusesisaldus).

Kuna suvelilled kasvavad suhteliselt kiiresti, siis on enamasti levinud suvelillede seemnest kasvatamine, kuid ka see pole nii lihtne kui arvata võiks. Olles ise kasvatanud seemnetest suvelilli ette, võin öelda, et seegi on pikk ja vaevanõudev protsess. Suvelillede külvist õitsemiseni kulub palju aega, siis seepärast on vaja neid ette kasvatada. Kasvukohale st. avamaale võiks külvata sorte, kelle õide puhkemiseni kulub 8-12 nädalat (näit. harilik kosmos). Suvelilletaimede ettekasvatamine toimub üldiselt kasvuhoones aga kodustes tingimustes tihti ka aknalaual.

Alustades seemnete külvamist, peab hoolikalt läbi lugema seemnepakil olev info, kuhu ja kuidas seemneid külvata (tasub veel uurida teiste tootjate infot kuna pakendil olev info võib väär olla). Seemnete külvamiseks kasutatakse põhiliselt külvikaste, karpe, kassette, turbatablette ja väikesi potte. Siin on väga oluline aga jälgida, et kõik eelpool nimetatud oleksid puhtad ning ei tekiks nakatumist. Kasutada tuleks ka spetsiaalset külvimulda, mis sisaldab õiges vahekorras toitaineid ja on peene struktuuriga. Kui külvikoht on kenasti ettevalmistatud, siis algab seemnete külvamine.

Külvikasti külvatakse enamjaolt seemneid, kui neid on palju ja nad on väikesed. Külvikarpi aga kasutatakse siis kui seemneid on vähe. Külvikassettidesse on hea külvata suuremaid seemneid, sest neid tuleb külvata ühekaupa. Kassette on plastikust ja turbast. Külviks ettevalmistatud kassett tuleb täita substraadiga ning lasta seda vastu lauda kukkuda, et mullasegu ühtlaselt kassetis paigutuks. Suured seemned tuleb suruda 2 – 3 kordsesse seemne läbimõõdu sügavusse mulda. Väiksemad jäävad mulla pinnale. Külvata tohib ainult terveid ja tugevaid seemneid ning peale külvi tuleb see hoolikalt kasta. Hea on peale panna kile, et külv ei kuivaks aga samas peab õhk liikuma.

Kasti külvi puhul tuleb jälgida külvi ettevalmistuse faasi, et mulda ei jääks suuri tühimikke kuhu seemned võiksid kukkuda. Oluline on mulla õige niiskusaste ja muld ei tohi olla liigniiske. Väga väikesed seemned võib segada liiva või suhkruga, siis on neid kergem hõredalt külvata. Seemnekasti puistatud seemned tuleb katta õhukese liivakihiga. Mõni suvelillesordi seeme vajab idanemiseks valgust (enamus ei vaja), siis neid liivaga katta ei tohi (näit. petuuniad, begooniad ja lobeeliad). Peale kasti niisutamise tuleb kast samuti katta kile või klaasiga. Kassetist tuleb taimed peale pärislehe ilmumist istutada potti. Näiteks petuuniataimed olen oma isiklikust kogemusest istutanud kohe amplipotti (kolm taime ühte ), nii algab suvelille ampli ettevalmistus õitsemise perioodiks.

Kastidesse külvatult taimed tuleb iduehefaasis pikeerida ümber. 3 – 4 nädalat peale pikeerimist tuleb taimed kindlasti potti istutada. Potti istutamise vajadust võib hinnata ka taime suuruse järgi.

Lisaküsimused:
1. Pikalt õitsemine võimaldab kogu suve peenrad ja amplid hoida kaunid ja dekoratiivsed.
2. Kuna on olemas väga palju liike siis saab valikute tegemisel jälgida hooldus vajadusi.
3. Erinevad liigid vajavad ka erinevaid tingimusi tänu millele saab valida erinevaid taimi eri kohtadesse.
4. Mitmesuguste istutuskohtade korral on võimalik valida liike mis vajavad vähem hoolt ja peavad paremini vastu kahjuritele.

Kasutatud kirjandus:

Kodu ja Aia praktiline aiavihik Suvililled 3 Mari Laane
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=84
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=89
Lilled anumas ja amplis Reti Randoja-Muts 2010