Püsilillede kodutöö

Püsilillede eelised ja puudused võrreldes suvelilledega 

Püsilillede eelisteks on eelkõige nende pikaealisus, suur valik erinevaid sorte, suuremat osa on lihtne paljundada ja ei vaja suurt rohimist, palju sorte on külmakindlad. Püsilille peenrad paigutaks krundi äärealadele, et kesksel kohal ei oleks üks ja sama värvidemäng. Kesksele kohale paneks suvelilled siis on iga aasta midagi uut ja värvide poolest vaheldusrikas. Puudusteks on õitsemisperiood, erineva õitsemisaja ja kõrgusega taimede kokkusobitamine nõuab palju energiat. Enamus hakkab õitsema teisel aastal ja mõningad taimed paljunevad ise ja kiiresti ning võivad lämmatada naabertaimi.

Püsikuid on võimalik ka paljundada mittesugulisel teel ehk vegetatiivsete meetoditega, milleks on jagamine, paljundamine juure- ja varrepistikute abil või võsunditega. Mõningate püsikute paljundamisviis on mõttekam sedasi kui seemnetega paljundamine sest vegetatiivselt paljundatud järglased on nagu kloonid mis sarnanevad emataimele 100 %-liselt.

Väga lihtne on püsikut paljundada jagamise teel, puhmik jagatakse mitmeks osaks mille käigus ka püsik nooreneb. Kui püsikut jagada tuleb ka jälgida et igale puhmikule jääks terveid kasvupungasid (min 2-3). Juurtevigastuste vältimiseks tuleks need lahti harutada käsitsi, kõige elujõulisemad juured on puhmiku ääres. Enne uude kohta istutamist tuleks eemaldada umbrohi ja kuivanud või kahjustunud osa ja visata kompostihunnikusse.

Varrepistikutega paljundamist kasutatakse kas kevadel või sügisel sõltuvalt püsiku liigist (näit. kevadel kukekannus Delphinium ja sügisel ibeeris Iberis ning santoliin Santolina). Varrepistikuga olen ka viinamarju paljundanud.

Teatud püsikuid on väga hea paljundada juurepistikuga, nendeks on karusõrg (Acanthus), idamagun (Papaver orientale) ja muidugi kurereha (Geranium sp.). Juurepistiku võtmiseks kõige parem aeg on sügisel, peale väljakaevamist lõigata puhta terava noaga 5-7 cm tükid juurtest. Peale seda kohe emataim tagasi istutada ja uued juurepistikud panna niiskesse substraati (2osa mulda 1 osa liiva).

Üks lihtsamaid mooduseid püsikuid paljundada on võsunditega. See paljundusviis sobib ennekõike rühmiti kasvavatele taimedele kes tahavad koguaeg edasi levida (näit. mandel-piimalill Euphoria amygdaloides, metsvits Lysimachia jne.) Kui võsundile ei ole veel juuri tekkinud ja painutatakse see mulla peale horisontaalsesse asendisse ja pannakse peale raskus (näit. kivi) või siis mingi hark mis surub ta vastu mulda. Kui juured tekkinud siis lõigatakse emataime küljest lahti ja istutatakse uude kohta. Isiklikult olen seda paljundusviisi kasutanud ka mustsõstarde ja viinamarjade paljundamiseks.

• päikeseline, kuiv ja toitainetevaene muld; sinine mesiohakas Echinops ritro, säbar kurereha Geranium renardii, harilik santoliin Santolina chamaecyparissus, harilik kukehari Sedum acre, villane nõianõges Stachys byzantina.

• poolvarjuline, toitaineterikas muld; kevad-nabaseemik Omphalodes verna, haruline lursslill Cimicifuga ramosa, harilik murtudsüda Dicentra spectabilis, arendsi kivirik Saxifraga x arendsii, punane epimeedium Epimedium x rubrum.

• varjuline, happeline muld; tihe habemätas Liriope muscari, mets-piiphein Luzula sylvatica, kuningosmunda (kuninga sõnajalg) Osmunda regalis, kivi-imar Polypodium vulgare, sinine kopsurohi Pulmonaria angustifolia.

• päikeseline, liigniiske; soo-piimalll Euphorbia palustris, ida-angervaks Filipendula palmata, hiina kullerkupp Trollius chinensis, virgiinia männasmailane Veronicastrum virginicum, jaapani astilbe Astilbe japonica.

• Kuna hostad, helmikpöörised ja tiarellid vajavad poolvarju ja toitaineterikast mulda siis soovitaks nende juurde järgmisi sibulilli. Harilik lumikelluke Galanthus nivalis, kollane nartsiss Narcissus pseudonarcissus L., metstulp Tulipa sylvestris L., ebahüatsint Hyacinthoides L. ja  forbesi kirgaslill Chionodoxa forbesii Baker.

Kasutatud kitjandus:

Suur püsikuraamat 2012 Andreas Barlage,Frank M.von Berger
Püsilille leksikon Andrea Rausch 2004

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=113 Katrin Uurman
https://taimed.files.wordpress.com/2010/05/263-villane-nc3b5ianc3b5ges-lambs-ear-stachys-byzantiana-stachys-lanata.jpg
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/images/har-kukeh.jpg
http://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_14692508.jpg
http://www.ristteetalu.eu/upload/editor/images/philippe_vapelle.jpg
https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_4_20157577.jpg
http://static2.nagi.ee/i/p/358/0/089502215320da_m.jpg/1
http://www.hortes.ee/static/product_pictures/1250_big.jpg
http://static2.nagi.ee/i/p/358/3/08950893ef2323_m.jpg/1
http://seemnemaailm.ee/userfiles/saxifraga-arendsii.jpg
http://www.modrikuiluaed.ee/files/galerii/kollektsiooniaia_taimede_kataloog/epimeedium/punane_epimeedium_epimedium_x_rubrum.jpg
http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_3211.jpg
http://www.valgeanso.ee/data/image/LuzulaSylvaticaV.jpg
http://g2.nh.ee/images/pix/file29582849_1dc124b90e80bb4feb.jpg
http://www.hkhk.edu.ee/s6najalgtaimed/13092009335.jpg
http://www.naturephoto-cz.com/photos/bilek/sinine-kopsurohi-0680.jpg
http://www.calmia.ee/Pildid/Pysilill/piimalill%20soo.jpg
http://www.helga.ee/upload/projects2/501/5328422518064.jpg
http://plantest.eu/epood/image/cache/data/Kullerkupp/goldk%C3%B6nigin2-500x500.jpg
http://www.garden.ee/img_prod/423_2_veronicastrum%20virg%20FascinationFIN.jpg.thumb.jpg
http://plantest.eu/epood/image/cache/data/Astilbed/jaapani-astilbe-vesuvius-500x500.jpg

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=113 Katrin Uurman

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/46/Galanthus_nivalis_2202.JPG

http://www.visitpeipsi.com/sites/default/files/styles/large/public/kollased_nartsissid.jpg?itok=ioHwsJQ-

https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9BGIRn6a_IKv8Zi_ikC8BUUDCTEAy-q2CqsaqwWSRmvrj5JM1A9JZcy-SmYNmj-BoC2Q1sGgLpIclkvtsEPatahdKdXgJPwTVT4H-R73VmV2njC4F9_2ba9AUKwLL7gmWaQ74SDBhxhg/s640/pollutood+070.JPG

http://static1.fotoalbum.ee/fotoalbum/29/755/02975529964603.jpg
http://www.hortes.ee/static/product_pictures/5821_org.jpg