Köögiviljad ja maitsetaimed

Harilik Aspar ehk spargel (Asparagus officinalis)

Spargel e. harilik aspar on mitmeaastane rohttaim mis kuulub liilialiste sugukonda. Väärtusliku delikatessköögiviljana kasvatatakse teda peaaegu kõikjal Euroopas, Eestis on ta küll peamiselt olnud koduaedades populaarne kaunis ja pikaealine ilutaim. Ta on pärit Vahemere maade ida osast, seda on kasutatud juba üle 2000 aasta aga algselt küll ainult ravimtaimena. Vana-Kreekas oli harilik aspar üks armastusjumalanna Aphrodite tunnuseid, seda kasutati ka pulmaloozide kaunistamisel ja nendega pärjati vastabiellunuid.

Sparglil on tugev juurikas, mille ülemises osas on palju pungi millest arenevad jämedad mahlakad võrsed. Vanad juured surevad peale tõusmete ilmumist ja juure ülemises osas tekivad uued juured. Kuna juurikas kasvab näiliselt ülespoole vajab ta sagedast muldamist. Spargli varred võivad kasvada kuni 2m kõrguseks, tavaliselt küll 1 kuni 1,5 meetrit, mis on püstised, jämedad ja tugevasti harunenud ning õitseb juunis juulis. Lehed puuduvad ja nende ülesannet täidavad kimpudesse koondunud nõeljad moodustised, mille alusel asetsevad väikesed nahkjad lehekesed. 

Spargel on kahekojaline taim, kasvatamisel eelistatakse isastaimi, kuna need moodustavad rohkem võrseid, on viljakamad ja annavad saaki varem. Paljundatakse enamasti seemnetega aga ka juurestiku jagamise teel. Ühe- kuni kaheaastased istikud istutatakse kasvukohale ja saaki hakkavad nad kandma teisel aastal. Spargliistanduse rajamine on väga vaevanõudev töö aga kui korralikult harida ja väetada saab korralikku saaki vähemalt paarkümmend aastat.

Spargel vajab viljakaid sügava põhjaga muldasid, kui kasvukoha muld jääb toitainevaeseks ja on vähe niiskust sii taime kasv jääb väheldaseks ja varred peeneks. Külmakindlus on tal väga hea (kuni -30') ja talvitub ilma erilise talvekatteta, külma kardavad ainult kevaditi tärkavad noored võrsed ning nendele võiks asetada katteloori. Istutada võib teda nii soolotaimena murusse kui ka rühmadena, parim kasvukoht on täispäikeseline ja tuulte eest varjus.

Saagi koristamine algab juba kevadel umbes kuuaega peale lume sulamist ja seda tuleb teha iga päev. Toiduks tarvitatakse noori rohelisi või mullakihi all kasvanud valgeid võrseid, harunenud vars enam söögiks ei kõlba. Valge spargli koristamisel aetakse muld ettevaatlikult eemale ja võrsed lõigatakse 3 - 4 cm juurekaelast kõrgemalt läbi, koristatud võrseid tuleb hoida pimedas ja jahedas kohas ning tarvitada kiiresti või siis säilitada sügavkülmutatuna. Lääne-Euroopas on levinud rohkem rohelise spargli kasvatamine mis on ka ajalooliselt vanem moodus. Roheline spargel koristatakse kui võrsed on 15 - 20 cm pikkused. Rohelisel sparglil on eelised valge spargli ees; esiteks on töömaht palju väiksem, saaki saab koristama hakata varem ja toiduvalmistamisel pole vaja koorida.

Spargel sisaldab palju vitamiine (C, B1, B2, PP ), karotiini ja mineraalsooli, ta sisaldab ka asparagiini ja väävliühendeid mis on kasulikud neerude tegevusele. Roheline spargel on vitamiini rikkam kui valge. Spargel sisaldab veel palju valke ja mineraalainetest sisaldab veel rauda, seleeni, kaaliumi, naatriumi ja fosforit. Rahvameditsiinis soovitatakse veel sparglit veresoonkonnahaiguste, maksa- ja neeruhaiguste, podagra ning reuma korral kasutada. Vili on kolmekambriline väike punane mari, läbimõõt ligikaudu 6 - 10 mm ja sisaldab 1- 2 musta seemet.

Köögiviljana kasvatatakse Eestis harva enamus on ilutaimena. Looduslikult esineb Eestis läänesaarte rannikul ja laidudel. Õied on kellukakujulised rohekasvalged kuni kollakad, paiknevad üksikult või 2-3 kaupa.

Tedremaran (Potentilla erecta)

Tedremaran on muguljalt jämenenud juurikaga mitmeaastane rohttaim roosõieliste sugukonnast, varred poolpuitunud võib kasvada 15 kuni 30 cm kõrguseks. Ta eelistab happelisi muldasid aga on huvitav taim kuna ta võib kasvada ja paljuneda happelistes turbasoodes kui neutraalsetel huumusrikastel muldadel ja ka aluselistel loopealsetel muldadel. Teda leidub nii niiskel pinnasel kui ka kuivadel nõmmedel, söötidel ja hõredates metsades. Õitseb juunist augustini, õied kuldkollased ja mina tean teda rohkem kui ravimtaimena aga on ka väga hea maitsetaim eriti kalade marineerimisel ja soolamisel. Selleks kasutatatkse juurikat mida kogutakse varakevadel või hilissügisel mis sisaldab 15-30 % parkaineid, vaha, vaiku, lima, flavonoide ja eeterlikke õlisid. Taime mittejuurduv risoom on puitunud väljast pruun ja seest punane või oranzikas. Seda on kasutatud ka naha parkimisel ja punase värvi saamisel. Tedremarana vili on pähkel, mida võib ühel taimel olla kuni 8, nad on munajad või kergelt tünjad, harva ka krobelised oliivikarva ja ei kõlba süüa. Tedremaran on ka väga hea meetaim. Paljundada saab tedremarant mitmeti; puhma jagamise teel, külgvõrsetega, pistikutega ja seemnetega mida võib külvata igal ajal ja õitsema hakkab külvijärgsel aastal. 

Tedremaranajuurel on olemas sajanditevanune tunnustus efektiivsuse ja ohutuse kohta inimeste ravimisel. Vanarahvas rääkis, et ta suutis peatada isegi düsenteeriat mis niitis inimesi maha nagu loogu kuna sellel ajal ei tuntud antibiootikume. Tedremaranjuurest saab teha erinevaid tõmmiseid, keediseid ja salve. Temaga raviti igasugu maohaigusi, soole haigusi, peatas sisemisi verejooksusid. Salve ja keediseid kasutati põletuste ja lõhede puhul kätel ja jalgadel, haavade ja külmumise korral. Tedremaran on ka tänapäeval farmakoloogias kasutusel. Haigusi mida on tedremaran ravinud võiks siin veel pikalt kirjutada. Enda vanaemalt kuulsin seda, et ta aitab kõige vastu kui õigesti kasutada ja olen ka isiklikult seda kasutanud lapsena, seda muidugi läbi sunni meetodi aga aitas. Seda saab kasvatada ka oma aias nii, et soovitan kõigile.

Kasutatud kirjandus:

Köögiviljad ja maitsetaimed Lilian Issako 1989

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=145

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=420

http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_aspar

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/spargel1

http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/spargel-aia-ehteks?id=31909805

http://files.ene.test.finestmedia.ee/EME%20II/large/spargel.jpg

https://encrypted-tbn2.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcR5aAXeVN4eUh0Xk0fraknBF1Qaffa2d1z9-G6CtmisrDGLvmfX

https://encrypted-tbn2.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcR94_qx6Upfet7HnA9v3ZRMX6Ccsg5yuoLWSYsMixNKgnIaicCiaw

http://gizbonn.de/fileadmin/pflanzen/spargel.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/Tedremaran
http://www.seemnemaailm.ee/taimeteatmik/text.php?ID=10755
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/tedremar.htm
http://www.cybernature.ee/herb/tedremaranf2.jpg
http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/tedremaran030619aa002.preview.jpg