Multšid

MULTŠID

Multšiks nimetatakse kasvupinnase ja istutusalade peale laotatud kattematerjali kihti mis hoiaks mullas niiskust ning takistaks umbrohu teket. Tihti aga kasutatakse multše dekoratiivsetel eesmärkidel.

Multše klassifitseeritakse

1. materjali järgi: 
1. orgaanilised multšid; turvas ja turbagraanulid, kakaoubade koored, põhk, puukoor ja puiduhake, saepuru, lehed ja lehekompost, muruniide, paber,kompost jne.
2. mineraalsed multšid; liiv, saviliiv, kruus, kivide erinevad fraktsioonid ja värvid, laavakivid, kergkruus, lubjakivisõelmed jne.
3. sünteetilised kiled; erinevad geotekstiilid, peenravaip, filterkangas, peenravaip, biokile, kile, maasikakile jne.
4. kombineeritud multšid; geotekstiilid või matid koos mineraalsete ja orgaaniliste materjalidega
2. kasutusotstarbe järgi;
1. dekoratiiv multšiks,
2. istutusala- ja pargimultšiks,
3. maastiku- ja rajatistemultšideks,
4. tarbeaiamultšideks,
5. eriotstarbelisteks multšideks.

Multšid jagunevad veel lagunevad ja mitte lagunevad. Lagunevaid multše tuleb uuendada 2 - 4 aasta tagant, mittelagunevaid on aga vaja hooldada (lehed ära pühkida või puhuriga puhudes). Multšid jagunevad ka lämmastikurikasteks (kõdusõnnik, niidetud muru) ja süsinikurikasteks (põhk puukoor).

Olenevalt multši tüübist laotatakse see 2 - 8 cm paksuse kihina istutusalale. Enamjaolt on praegu haljastuses kasutusel peenestatud männikoorest toodetud multš mis on üks paremaid millega saavutate nii ökoloogilised kui dekoratiivsed eesmärgid. Head multši saab purustatud männikorbast mis ei sislda puiduosi ja on aasta laagerdunud.

Hakkemultši kasutamine annab palju võimalusi aiakujunduse seisukohast, kui kasutada erinevate toonidega haket saab kujundada erinevaid pindasid ja mustreid. Tänapäeval ka toonitakse haket aga selle juures tuleks jälgida, et oleks kasutatud looduslikke vahendeid. Toonimata hake näeb välja looduslähedasem ja sellega saab samuti kujundada erinevaid mustreid kui kasutada eri fraktsioone. Hakkemultši toodetakse nii tööstuslikult kui hooldustööde käigus oksapurustajaga, mis on väga kasulik; saab multši ja ei pea oksi põletama mida kahjuks paljud veel teevad.

Multšimiseks sobib ka väga hästineutraliseeritud turvas ja turbagraanulid, Granuleerimatta turba suureks miinuseks on tema kergus ja tuul võib ta laiali kanda. Turvas sobib kõige rohkem hapulembeliste taimede istutusalade multšimiseks.

Mineraalsed multšid sobivad suuremate pindade kujundamiseks kus erinevate fraktsioonide ja värvidega sabb luua erinevaid kujundeid ja mustreid. Mineraalsete multšide alla tuleb alati laotada peenravaip mis takistab pinnasekihtidega segunemise.

Multšitud pinnad vajavad ka väetamist kuna multši lagundamisel neelavad mikroorganismid lämmastikku ja sellega kaasneb mikroelemtide omastamsie langus, mis põhjustab taimedel puudusi. Multš takistab ka väetiste sattumist juurepiirkonda. Kui väetis jääb multšimassi hakkavad seal tekkima umbrohud, selletõttu ei tohi väetisi laotada multši pinnale vaid tuleb kobestada multsi alla või anda lahustena.

Multšide kasutamist peetakse aiakujunduses ja haljastuses juba normiks, kuna neid alasid peeatakse ilusaks ja arvatakse, et see kaitseb umbrohu ja kuivamise eest. Multše saab kasutada ka mänguväljakute ja teeradade pinnakattenamis kaitseb neid pindasi. Multši kasutamine on saanud alguse lõunapoolsetes riikides kus oli oht maapinna ülekuumenemisele suveperioodil. Põhjamaades ja neile sarnaste kliima tingimustega riikides (nt Eesti) võib multsimine ka kahju tuua. Multšide positiivsed mõjud on; hea väljanägemine, hoiab niiskust,ei lase tekkida koorikul, parandab kasvupinnase mikrobioloogilisi omadusi, vähendab umbrohu teket ja vähendab niitmisvajadust. Multšiga kaasnevateks probleemideks on; kasvupinnase hilisem sulamine mis tõttu taimede vegetatsiooni periood algab hiljem, igihaljad võivad saada varakevadist päikesepõletust ja multši all on maapind külmunud ning on häiritud veega varustatus.

Mõningate multšide kasutusvariante:

Lehemuld - võib kasutada peenarde vahel ja külviridadel, kasutada enne külvi ja peale maa soojenemist ka kasvuajal, parandab mulla struktuuri veega varustatust.

Kompost - köögiviljadele ja istutusaladele, istutusaladele kevadel aga köögiviljadel kogu kasvuperioodil, lisab toitaineid ja parandab struktuuri.

Kõdusõnnik - kasutatakse pealtväetamist vajavatele taimedel ja enamasti kevadel aktiivsel kasvuperioodil, rikastab mikroorganismidega, lisab lämmastikku ja parandab struktuuri ning õhustatavust

Puiduhake ja koorepuru - kasutatakse enamasti mänguväljakute kattematerjalina, teeradade katmiseks ja istutusaladel. Ei ole soovitav istutusaladel kasutada enne mulla soojenemist kevadel muidu igal ajal. Kaitseb põrutuste eest mänguväljakutel ja kaitseb tallatavaid pindasid, aga põhiliselt dekoratiiv-eesmärgil.

Mineraalsed multsid - Kasutatakse jalgradadel, kiviktaimlas, kõrreliste istutusaladel, barokkstiilis aedadesse ornamentide moodustamiseks. Istutusaladel ei ole soovitav enne mulla sulamist aga muidu igal ajal. Vähendab umbrohtu on hea drenaaz aga põhliselt dekoratiiveesmärgil.

Muruniide - hoiab hästi mulla niiskust, takistab umbrohtude teket, sobib marjapõõsaste ja viljapuude alla, noor rohi sisaldab palju vajalikke toitaineid ja lagunedes parandab pinnase struktuuri. Laotada umbes 3 cm kihina muidu ei pruugi õhku läbi lasta võib muuta mulla happeliseks.

Kergkruus - kasutatakse nii sise- kui välishaljastuses, valmistatakse savist kuumutamise teel (1150') kus ta paisub poorseteks kergeteks graanuliteks. On külmakindel, niiskuskindel, hea soojus ja heliisolaator, ei meeldi närlistele ja putukatele, ei hallita ega mädane. Välishaljastuses reguleerib mulla niiskust ja õhureziimi ning parandab juurstiku mikrokliimat.

GEOSÜNTEEDID

Peenravaip - vastupidav ultravioletkiirguse suhtes, vett ja õhku läbilaskev kuid mitte taime juuri, painduv ja rebenemis-kindel, ei kõdune ja peab vastu ca 8-10 aastat. Takistab umbrohukasvu ja niiskuse aurumist ning on tallamiskindel. kasutatakse terrassi-, turbaia- ja kiviktaimla aluse kattena. Takistab gaaside liikumist, kasut kompostihunniku katmiseks. Kootud peenikestest polüpropüleenribadest ning puuduseks äärte hargnemine.

Tekstiilmultš - mustakiuline niiskust läbilaskev materjal ja vastupidav UV kiirgusele, kasutatakse noorte taimede juurdumise soodustamiseks, hoiab pinnase niiske ja soojana, erinevate pinnase kihtide eraldamisel. Rebeneb kergesti aga ei hakka äärtest narmendama, takistab ka tigude ja nälkjate tegutsemist.

Filterkangas - polüpropüleenkiududest viltjas kangas ja kasutatakse haljastuses ja teedeehituse pinnase tugevdamiseks, kasutatakse veel erinevate pinnasekihtide segunemise vältimiseks, sellega on võimalik muuta mudased kaldapealsed liivarandadeks. Seda saab kasutada ka koduaias drenaazi ümber ning takistab puujuurte ja pinnase tungimise drenaazi.

Juuretõkkekangas - on vett läbilaskev jäik kiudkangas, mis ei kõdune ega mädane ja mille abil saab taimi istutada keeruliste tingimustega kohtadesse nagu; killustiku või kivide vahele, liiva sisse, suurte ppude alla jne. Ideaalne vahend turbaaedade rajamisel kus hoiab lahus heppelise ja neutraalse pinnase. Juuretõkkega vooderdatud istutusaugus ei kao muld juurte juurest ning laseb liigsel vihma- ja kastmisveel ära uhtuda. Hoiab eemale ka lähedal olevate puude narmasjuured.

Katteloor - on valge kasutatakse külmaõrnade taimede kaitseks, stabiliseerib öise ja päevase temperatuuri kõikumisi. Katteloori kasutamisel paljudel taimedel varakevadel on võimalik saada varajasemat saaki. Kaitseb lendavate taimekahjurite vastsete vastu kuna nad ei pääse loorist läbi ning ei saa taimedele muneda. Takistab ka maakirpe ühelt taimelt teisele liikumast. Laseb läbi taimele vajaliku koguse valgusest ja niiskusest, selle all ei kuiva muld ruttu ära, mis on aga soodne kasvulava tigudele ja nälkjatele. Ei tohi kasutada kevadel okaspuude varjutamiseks kuna laseb hästi valgust läbi ja päikese käes tõuseb temperatuur kõgeks.

Varjutus- ja tuulekaitsekangas - enamasti rohelist värvi polüpropüleenist kootud erineva tugevusastmega. Kasutatakse okaspuude istutusjärgseks varjutamiseks ja varakevadiste päikese-põletuste kaitseks, kuna varjutamise korral väheneb vee auramine ja taimed juurduvad paremini.

Taimedele pannakse kangas õmber juba sügisel ja seotakse nööriga kinni ning eriti hoolas tuleks olla latvade ja värskete pungadega.

Pakasekaitsekangas - on umbes 4mm paksune erinevat värvi viltjas materjal, ei lase läbi otsest valgust. Vastupidav mehhaanilistele mõjutustele ja UV- kiirtele. Taimedele pannakse külmade saabumisel ja võetakse maha peale maapinna sulamist. Pärast kuivatamist asetada kuiva kohta ja kui korralikult hooldada kestab aastaid.

VÄETISED

Väetised on ained, mida kasutatakse saagi suurendamiseks ja selle kvaliteedi parandamiseks  või siis mulla viljakuse tõstmise eesmärgil. Toitainete varude täiendamist mullas nimetatakse väetamiseks. Väetistega viime taime kasvukeskkonda vajalikke toitaineid või siis parandame mulla füüsikalisi, füüsikalis-keemilisi ja bioloogilisi omadusi. 

Väetiste klassifikatsioon
1. Koostise alusel

• orgaanilised - sõnnik, turvas, kompostid, haljasväetised, virts jt.
• mineraalsed - ammooniumnitraat, superfosfaat jt.

2. Vastavalt tootmise iseloomule ja päritolule

• tööstuslikud väetised- mineraalväetised
• kohalikud väetised - orgaanilised väetised

3. Toime alusel

• otsesed väetised (N,P,K väetised, virts jne) on taimedele otseseks toiteelementide allikaks
• kaudsed väetised (lubiväetised, turvas, õled jne) mõjuavad taimede toitumistingimusi mullaomaduste parandamise kaudu

4. Toime kiiruse alusel 

• kiirelt toimivad väetised
• aeglaselt toimivad väetised

5. Taimetoiteelementide sisalduse alusel

• ühekülgsed väetised
• mitmekülgsed väetised
• täisväetised

6. Vastavalt väliskujule ja konsistentsile

• vedelväetised
• tahked väetised; 

Orgaanilised väetised

Orgaanilisi väetisi (sõnnik, kompost, adru jne) on kasutatud sellest ajst kui hakati põldu harima. Orgaanilised väetised taimse või loomse päritoluga ained mis otseselt või ümbertöödeltult väetisena pinnasesse viiakse. Orgaanilise väetise põhiliseks ülesandeks on mulla huumusvarude suurendamine. Orgaanilisi väetisi hinnatakse järgnevalt; nad suurendavad mulla vastupanuvõimet kõikide välismõjude vastu (ebasoodne ilmastik, väärkäärimine, liigtallamine jne),suurendab mullas huumuse ja kasvuainete sisaldust, parandavad mulla strukruuri (rasked mullad kobedamaks ja kerged siduvamaks), suurendavad mikroobide arvukust mullas, parandavad mulla soojusreziimi kunahuumus muudab mulla tumedamaks ja tänu sellele neeldub rohkem päikeseenergiat ja paraneb ka mineraalsete väetiste toime mullas.

Mineraalsed väetised

Jagunevad lihtväetisteks  ja kompleksväetisteks.

Lihtväetised on need mis sisaldavad ka sühte põhitoiteelementi või mikroelementi. Lihtväetised jagunevad veel omakorda; makroväetised, lämmastikväetised, fosforväetised, kaaliumväetised, mikroväetised, boorväetised jne

Kompleksväetised on need mis sisaldavad kahte või rohkem põhitoiteelemente või mikroelemente. Kompleksväetised jagunevad veel omakorda kombineeritud väetiseks ( graanulisse kuulub mitu toiteelementi, nt Kemira Ferticare 14:11:25 tähendab, et väetises on 14% lämmastikku, 11% fosforit ja 25% kaaliumi. Alati tuuakse järjestus esimesena lämmastik siis fosfor ja kolmas on kaalium.) ja väetisesegud mis saadakse lihtväetiste kokkusegamise teel. 

Kasutatud kirjandus:

Multšide omadused, Räpina aianduskool, Sirje Tooding Mullaõpetus

http://istutustoodmururajamine.weebly.com/suumlnteetilised-multscaronid.html

Haljasalade kasvupinnased ja multšid, Aino Mölder 2012

http://maakodu.delfi.ee/archive/article.php?id=31403395

http://www.internetipood.com/media/selteret/products/624x624/peenravaip_Selteret.jpg

https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg61u0IfCx35yo7WavdUx9JAMv4y7CyKjej6ow1y2BEFfMdwPEBc_GXDHHv6WtHAVYJq0e8GE2wxcrIlh-qfNOgMYlUuB-VU2cbPbYgIOuCdqu2Hd_lbTrOH74YJjMK51EC6KYVCcrZWWI/s1600/colored-mulch.jpg
http://www.puumarket.ee/static/product_extra_images/pilt_3546.jpg
http://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_4_11485624.jpg
http://212.47.219.162/dynamic/timg/f/8/f830a6944267f461992ae9f082ebb191.jpg
https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/126262/mod_resource/content/0/istutusala/Aianduskangad.pdf
http://www.hansashop.eu/media/catalog/product/cache/1/image/97960f0498531540af9388bbebb01e67/j/u/juuretoke.jpg
http://www.hortes.ee/static/product_pictures/1456_org.jpg
http://aiandus.ee/doc/Varjutuskangas%20005v.jpg
http://www.internetipood.com/media/selteret/products/624x624/2013-09-15_17_14_35_v2.jpg
Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014
Väetusõpetus Räpina aianduskool 2005