Püsilillede kodutöö

Püsilillede eelised ja puudused võrreldes suvelilledega 

Püsilillede eelisteks on eelkõige nende pikaealisus, suur valik erinevaid sorte, suuremat osa on lihtne paljundada ja ei vaja suurt rohimist, palju sorte on külmakindlad. Püsilille peenrad paigutaks krundi äärealadele, et kesksel kohal ei oleks üks ja sama värvidemäng. Kesksele kohale paneks suvelilled siis on iga aasta midagi uut ja värvide poolest vaheldusrikas. Puudusteks on õitsemisperiood, erineva õitsemisaja ja kõrgusega taimede kokkusobitamine nõuab palju energiat. Enamus hakkab õitsema teisel aastal ja mõningad taimed paljunevad ise ja kiiresti ning võivad lämmatada naabertaimi.

Püsikuid on võimalik ka paljundada mittesugulisel teel ehk vegetatiivsete meetoditega, milleks on jagamine, paljundamine juure- ja varrepistikute abil või võsunditega. Mõningate püsikute paljundamisviis on mõttekam sedasi kui seemnetega paljundamine sest vegetatiivselt paljundatud järglased on nagu kloonid mis sarnanevad emataimele 100 %-liselt.

Väga lihtne on püsikut paljundada jagamise teel, puhmik jagatakse mitmeks osaks mille käigus ka püsik nooreneb. Kui püsikut jagada tuleb ka jälgida et igale puhmikule jääks terveid kasvupungasid (min 2-3). Juurtevigastuste vältimiseks tuleks need lahti harutada käsitsi, kõige elujõulisemad juured on puhmiku ääres. Enne uude kohta istutamist tuleks eemaldada umbrohi ja kuivanud või kahjustunud osa ja visata kompostihunnikusse.

Varrepistikutega paljundamist kasutatakse kas kevadel või sügisel sõltuvalt püsiku liigist (näit. kevadel kukekannus Delphinium ja sügisel ibeeris Iberis ning santoliin Santolina). Varrepistikuga olen ka viinamarju paljundanud.

Teatud püsikuid on väga hea paljundada juurepistikuga, nendeks on karusõrg (Acanthus), idamagun (Papaver orientale) ja muidugi kurereha (Geranium sp.). Juurepistiku võtmiseks kõige parem aeg on sügisel, peale väljakaevamist lõigata puhta terava noaga 5-7 cm tükid juurtest. Peale seda kohe emataim tagasi istutada ja uued juurepistikud panna niiskesse substraati (2osa mulda 1 osa liiva).

Üks lihtsamaid mooduseid püsikuid paljundada on võsunditega. See paljundusviis sobib ennekõike rühmiti kasvavatele taimedele kes tahavad koguaeg edasi levida (näit. mandel-piimalill Euphoria amygdaloides, metsvits Lysimachia jne.) Kui võsundile ei ole veel juuri tekkinud ja painutatakse see mulla peale horisontaalsesse asendisse ja pannakse peale raskus (näit. kivi) või siis mingi hark mis surub ta vastu mulda. Kui juured tekkinud siis lõigatakse emataime küljest lahti ja istutatakse uude kohta. Isiklikult olen seda paljundusviisi kasutanud ka mustsõstarde ja viinamarjade paljundamiseks.

• päikeseline, kuiv ja toitainetevaene muld; sinine mesiohakas Echinops ritro, säbar kurereha Geranium renardii, harilik santoliin Santolina chamaecyparissus, harilik kukehari Sedum acre, villane nõianõges Stachys byzantina.

• poolvarjuline, toitaineterikas muld; kevad-nabaseemik Omphalodes verna, haruline lursslill Cimicifuga ramosa, harilik murtudsüda Dicentra spectabilis, arendsi kivirik Saxifraga x arendsii, punane epimeedium Epimedium x rubrum.

• varjuline, happeline muld; tihe habemätas Liriope muscari, mets-piiphein Luzula sylvatica, kuningosmunda (kuninga sõnajalg) Osmunda regalis, kivi-imar Polypodium vulgare, sinine kopsurohi Pulmonaria angustifolia.

• päikeseline, liigniiske; soo-piimalll Euphorbia palustris, ida-angervaks Filipendula palmata, hiina kullerkupp Trollius chinensis, virgiinia männasmailane Veronicastrum virginicum, jaapani astilbe Astilbe japonica.

• Kuna hostad, helmikpöörised ja tiarellid vajavad poolvarju ja toitaineterikast mulda siis soovitaks nende juurde järgmisi sibulilli. Harilik lumikelluke Galanthus nivalis, kollane nartsiss Narcissus pseudonarcissus L., metstulp Tulipa sylvestris L., ebahüatsint Hyacinthoides L. ja  forbesi kirgaslill Chionodoxa forbesii Baker.

Kasutatud kitjandus:

Suur püsikuraamat 2012 Andreas Barlage,Frank M.von Berger
Püsilille leksikon Andrea Rausch 2004

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=113 Katrin Uurman
https://taimed.files.wordpress.com/2010/05/263-villane-nc3b5ianc3b5ges-lambs-ear-stachys-byzantiana-stachys-lanata.jpg
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/images/har-kukeh.jpg
http://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_14692508.jpg
http://www.ristteetalu.eu/upload/editor/images/philippe_vapelle.jpg
https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_4_20157577.jpg
http://static2.nagi.ee/i/p/358/0/089502215320da_m.jpg/1
http://www.hortes.ee/static/product_pictures/1250_big.jpg
http://static2.nagi.ee/i/p/358/3/08950893ef2323_m.jpg/1
http://seemnemaailm.ee/userfiles/saxifraga-arendsii.jpg
http://www.modrikuiluaed.ee/files/galerii/kollektsiooniaia_taimede_kataloog/epimeedium/punane_epimeedium_epimedium_x_rubrum.jpg
http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_3211.jpg
http://www.valgeanso.ee/data/image/LuzulaSylvaticaV.jpg
http://g2.nh.ee/images/pix/file29582849_1dc124b90e80bb4feb.jpg
http://www.hkhk.edu.ee/s6najalgtaimed/13092009335.jpg
http://www.naturephoto-cz.com/photos/bilek/sinine-kopsurohi-0680.jpg
http://www.calmia.ee/Pildid/Pysilill/piimalill%20soo.jpg
http://www.helga.ee/upload/projects2/501/5328422518064.jpg
http://plantest.eu/epood/image/cache/data/Kullerkupp/goldk%C3%B6nigin2-500x500.jpg
http://www.garden.ee/img_prod/423_2_veronicastrum%20virg%20FascinationFIN.jpg.thumb.jpg
http://plantest.eu/epood/image/cache/data/Astilbed/jaapani-astilbe-vesuvius-500x500.jpg

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=113 Katrin Uurman

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/46/Galanthus_nivalis_2202.JPG

http://www.visitpeipsi.com/sites/default/files/styles/large/public/kollased_nartsissid.jpg?itok=ioHwsJQ-

https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9BGIRn6a_IKv8Zi_ikC8BUUDCTEAy-q2CqsaqwWSRmvrj5JM1A9JZcy-SmYNmj-BoC2Q1sGgLpIclkvtsEPatahdKdXgJPwTVT4H-R73VmV2njC4F9_2ba9AUKwLL7gmWaQ74SDBhxhg/s640/pollutood+070.JPG

http://static1.fotoalbum.ee/fotoalbum/29/755/02975529964603.jpg
http://www.hortes.ee/static/product_pictures/5821_org.jpg

Köögiviljad ja maitsetaimed

Harilik Aspar ehk spargel (Asparagus officinalis)

Spargel e. harilik aspar on mitmeaastane rohttaim mis kuulub liilialiste sugukonda. Väärtusliku delikatessköögiviljana kasvatatakse teda peaaegu kõikjal Euroopas, Eestis on ta küll peamiselt olnud koduaedades populaarne kaunis ja pikaealine ilutaim. Ta on pärit Vahemere maade ida osast, seda on kasutatud juba üle 2000 aasta aga algselt küll ainult ravimtaimena. Vana-Kreekas oli harilik aspar üks armastusjumalanna Aphrodite tunnuseid, seda kasutati ka pulmaloozide kaunistamisel ja nendega pärjati vastabiellunuid.

Sparglil on tugev juurikas, mille ülemises osas on palju pungi millest arenevad jämedad mahlakad võrsed. Vanad juured surevad peale tõusmete ilmumist ja juure ülemises osas tekivad uued juured. Kuna juurikas kasvab näiliselt ülespoole vajab ta sagedast muldamist. Spargli varred võivad kasvada kuni 2m kõrguseks, tavaliselt küll 1 kuni 1,5 meetrit, mis on püstised, jämedad ja tugevasti harunenud ning õitseb juunis juulis. Lehed puuduvad ja nende ülesannet täidavad kimpudesse koondunud nõeljad moodustised, mille alusel asetsevad väikesed nahkjad lehekesed. 

Spargel on kahekojaline taim, kasvatamisel eelistatakse isastaimi, kuna need moodustavad rohkem võrseid, on viljakamad ja annavad saaki varem. Paljundatakse enamasti seemnetega aga ka juurestiku jagamise teel. Ühe- kuni kaheaastased istikud istutatakse kasvukohale ja saaki hakkavad nad kandma teisel aastal. Spargliistanduse rajamine on väga vaevanõudev töö aga kui korralikult harida ja väetada saab korralikku saaki vähemalt paarkümmend aastat.

Spargel vajab viljakaid sügava põhjaga muldasid, kui kasvukoha muld jääb toitainevaeseks ja on vähe niiskust sii taime kasv jääb väheldaseks ja varred peeneks. Külmakindlus on tal väga hea (kuni -30') ja talvitub ilma erilise talvekatteta, külma kardavad ainult kevaditi tärkavad noored võrsed ning nendele võiks asetada katteloori. Istutada võib teda nii soolotaimena murusse kui ka rühmadena, parim kasvukoht on täispäikeseline ja tuulte eest varjus.

Saagi koristamine algab juba kevadel umbes kuuaega peale lume sulamist ja seda tuleb teha iga päev. Toiduks tarvitatakse noori rohelisi või mullakihi all kasvanud valgeid võrseid, harunenud vars enam söögiks ei kõlba. Valge spargli koristamisel aetakse muld ettevaatlikult eemale ja võrsed lõigatakse 3 - 4 cm juurekaelast kõrgemalt läbi, koristatud võrseid tuleb hoida pimedas ja jahedas kohas ning tarvitada kiiresti või siis säilitada sügavkülmutatuna. Lääne-Euroopas on levinud rohkem rohelise spargli kasvatamine mis on ka ajalooliselt vanem moodus. Roheline spargel koristatakse kui võrsed on 15 - 20 cm pikkused. Rohelisel sparglil on eelised valge spargli ees; esiteks on töömaht palju väiksem, saaki saab koristama hakata varem ja toiduvalmistamisel pole vaja koorida.

Spargel sisaldab palju vitamiine (C, B1, B2, PP ), karotiini ja mineraalsooli, ta sisaldab ka asparagiini ja väävliühendeid mis on kasulikud neerude tegevusele. Roheline spargel on vitamiini rikkam kui valge. Spargel sisaldab veel palju valke ja mineraalainetest sisaldab veel rauda, seleeni, kaaliumi, naatriumi ja fosforit. Rahvameditsiinis soovitatakse veel sparglit veresoonkonnahaiguste, maksa- ja neeruhaiguste, podagra ning reuma korral kasutada. Vili on kolmekambriline väike punane mari, läbimõõt ligikaudu 6 - 10 mm ja sisaldab 1- 2 musta seemet.

Köögiviljana kasvatatakse Eestis harva enamus on ilutaimena. Looduslikult esineb Eestis läänesaarte rannikul ja laidudel. Õied on kellukakujulised rohekasvalged kuni kollakad, paiknevad üksikult või 2-3 kaupa.

Tedremaran (Potentilla erecta)

Tedremaran on muguljalt jämenenud juurikaga mitmeaastane rohttaim roosõieliste sugukonnast, varred poolpuitunud võib kasvada 15 kuni 30 cm kõrguseks. Ta eelistab happelisi muldasid aga on huvitav taim kuna ta võib kasvada ja paljuneda happelistes turbasoodes kui neutraalsetel huumusrikastel muldadel ja ka aluselistel loopealsetel muldadel. Teda leidub nii niiskel pinnasel kui ka kuivadel nõmmedel, söötidel ja hõredates metsades. Õitseb juunist augustini, õied kuldkollased ja mina tean teda rohkem kui ravimtaimena aga on ka väga hea maitsetaim eriti kalade marineerimisel ja soolamisel. Selleks kasutatatkse juurikat mida kogutakse varakevadel või hilissügisel mis sisaldab 15-30 % parkaineid, vaha, vaiku, lima, flavonoide ja eeterlikke õlisid. Taime mittejuurduv risoom on puitunud väljast pruun ja seest punane või oranzikas. Seda on kasutatud ka naha parkimisel ja punase värvi saamisel. Tedremarana vili on pähkel, mida võib ühel taimel olla kuni 8, nad on munajad või kergelt tünjad, harva ka krobelised oliivikarva ja ei kõlba süüa. Tedremaran on ka väga hea meetaim. Paljundada saab tedremarant mitmeti; puhma jagamise teel, külgvõrsetega, pistikutega ja seemnetega mida võib külvata igal ajal ja õitsema hakkab külvijärgsel aastal. 

Tedremaranajuurel on olemas sajanditevanune tunnustus efektiivsuse ja ohutuse kohta inimeste ravimisel. Vanarahvas rääkis, et ta suutis peatada isegi düsenteeriat mis niitis inimesi maha nagu loogu kuna sellel ajal ei tuntud antibiootikume. Tedremaranjuurest saab teha erinevaid tõmmiseid, keediseid ja salve. Temaga raviti igasugu maohaigusi, soole haigusi, peatas sisemisi verejooksusid. Salve ja keediseid kasutati põletuste ja lõhede puhul kätel ja jalgadel, haavade ja külmumise korral. Tedremaran on ka tänapäeval farmakoloogias kasutusel. Haigusi mida on tedremaran ravinud võiks siin veel pikalt kirjutada. Enda vanaemalt kuulsin seda, et ta aitab kõige vastu kui õigesti kasutada ja olen ka isiklikult seda kasutanud lapsena, seda muidugi läbi sunni meetodi aga aitas. Seda saab kasvatada ka oma aias nii, et soovitan kõigile.

Kasutatud kirjandus:

Köögiviljad ja maitsetaimed Lilian Issako 1989

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=145

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=420

http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_aspar

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/spargel1

http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/spargel-aia-ehteks?id=31909805

http://files.ene.test.finestmedia.ee/EME%20II/large/spargel.jpg

https://encrypted-tbn2.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcR5aAXeVN4eUh0Xk0fraknBF1Qaffa2d1z9-G6CtmisrDGLvmfX

https://encrypted-tbn2.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcR94_qx6Upfet7HnA9v3ZRMX6Ccsg5yuoLWSYsMixNKgnIaicCiaw

http://gizbonn.de/fileadmin/pflanzen/spargel.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/Tedremaran
http://www.seemnemaailm.ee/taimeteatmik/text.php?ID=10755
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/tedremar.htm
http://www.cybernature.ee/herb/tedremaranf2.jpg
http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/tedremaran030619aa002.preview.jpg

Sõnajalad ja Taimekooslus

Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega.

Sõnajalgtaimed on eostaimed , mis looduslikult kasvavad metsades ja neid võib kasutada ka koduaias dekoratiivtaimena. Kasvukõrguse poolest on madalad (10-30 cm), keskmised (30-50 cm) ja kõrged (50 - 150 cm). Enamus sõnajalad on varjulembesed aga on ka valguslembeseid.

Eelisteks on:

• kahjurid ja haigused ei kahjusta
• paljuneb kiiresti
• ei ole nõudlik kasvupinnase suhtes
• kasvab nii varjus kui lauspäikese käes (oma aias, laanesõnajalg Mateuccia struthiopteris)
• oma koloonias on ilusad ja lämmatavad umbrohu
• väga pikaealine taim (aias juba pea 30 aastat)

Puudusteks on:

• Paljuneb väga kiiresti, vaja kärpida, muidu vallutab kogu lähiala
• ei õitse
• osade sõnajalgade risoomid meeldivad metssigadele
• talvehaljad vajavad kevaditi päikese eest kaitset
• paljud sordid ei talu otsest päikesevalgust

Kaheksast taimest koosnev taimekooslus:

Valisin kasvukohaks poolvarjulise kasvukoha suhteliselt viljaka mullaga.

Karvik-astelsõnajalg 'Proliferum' Polystichum setiferum

Meil enamasti suvehaljas, puhmiku kõrguseks on 40 kuni 75 cm, vahekauguseks jätaks min 40 cm.

Maarja-sõnajalg Dryopteris filix-mas

Kasvab kuni 100 cm kõrguseks, väga vähenõudlik, kui on niiskem muld võib kasvada ka päikese käes, vahekauguse jätaks 40 -60 cm vahele.

 Laanesõnajalg Matteuccia struthiopteris

Kasvab kuni 100 cm kõrguseks, vahekauguseks jätaks 70 kuni 90 cm, muld võib olla niiske või parasniiske.

Keskmine värihein Briza media

Kõrgus koos õisikuga kuni 45cm, vahekauguseks jätaks 10 cm, muld võib olla liivane ja ka lahja.

Ainuroog Hakonechloa macra 'Aureola'

Kasvab kuni 30 cm kõrguseks, vahekauguseks jätaks 30-40cm, muld huumusrikas ja mõõdukalt niiske.

Alpi aster Aster alpinus

Kasvab 20 kuni 25cm kõrguseks, õitseb varasuvel, muld mõõdukalt niiske.

Maikelluke Convallaria majalis

Kasvab kuni 20 cm kõrgeks, istutaks tihedalt

Harilik murtudsüda Dicentra spectabilis

Kasvab 50-70 cm kõrguseks, taimi 1m2 max 3

Hiina emajuur Gentiana sino-ornata

Kasvab kuni 15 cm , õitseb sügisel

Hall kuningakepp Oenothera fruticosa ssp.galauca 'Fyrverkeri'

Kasvab kuni 40cm vahekaugus rühmas 25-30 cm

Naapoli alpikann Cyclamen hederifolium 

Kasvab 10 kuni 15 cm kõrguseks, istutada suhteliselt tihedalt, õitseb augustist oktoobrini.

Kasutatud kirjandus:

Püsilille Leksikon Andrea Rausch 2004 Maalehe raamat
Suur püsikuraamat Andreas Barlage, Frank M.von Berger 2012 Varrak

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=134

http://bio.edu.ee/taimed/general/sonajalg.html

http://www.calmia.ee/Pildid/Pysilill/sonajalgproliferum.jpg

http://bio.edu.ee/taimed/sonajalg/images/maarjason2.jpg

https://encrypted-tbn0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcR6eId5ABCg-219gqtUPuQ77qcb-eaJbnGZaGVboppWd4BNT2T6

http://www.seemnemaailm.ee/userfiles/Briza%20media2.jpg

http://www.calmia.ee/Pildid/Pysilill/ainuroogaureola.jpg
http://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_14884715.jpg
http://www.seemnemaailm.ee/jpg/maikelluke%20convallaria.jpg
http://hansaplant.ee/static/catalog/pildid/pilt_1440.jpg
http://static2.nagi.ee/i/p/181/49/04537335bb89f0_m.jpg/1
http://www.bakker.ee/is-bin/intershop.static/WFS/org-40ee-Site/org/et_EE/XL/10242.jpg

Multšid

MULTŠID

Multšiks nimetatakse kasvupinnase ja istutusalade peale laotatud kattematerjali kihti mis hoiaks mullas niiskust ning takistaks umbrohu teket. Tihti aga kasutatakse multše dekoratiivsetel eesmärkidel.

Multše klassifitseeritakse

1. materjali järgi: 
1. orgaanilised multšid; turvas ja turbagraanulid, kakaoubade koored, põhk, puukoor ja puiduhake, saepuru, lehed ja lehekompost, muruniide, paber,kompost jne.
2. mineraalsed multšid; liiv, saviliiv, kruus, kivide erinevad fraktsioonid ja värvid, laavakivid, kergkruus, lubjakivisõelmed jne.
3. sünteetilised kiled; erinevad geotekstiilid, peenravaip, filterkangas, peenravaip, biokile, kile, maasikakile jne.
4. kombineeritud multšid; geotekstiilid või matid koos mineraalsete ja orgaaniliste materjalidega
2. kasutusotstarbe järgi;
1. dekoratiiv multšiks,
2. istutusala- ja pargimultšiks,
3. maastiku- ja rajatistemultšideks,
4. tarbeaiamultšideks,
5. eriotstarbelisteks multšideks.

Multšid jagunevad veel lagunevad ja mitte lagunevad. Lagunevaid multše tuleb uuendada 2 - 4 aasta tagant, mittelagunevaid on aga vaja hooldada (lehed ära pühkida või puhuriga puhudes). Multšid jagunevad ka lämmastikurikasteks (kõdusõnnik, niidetud muru) ja süsinikurikasteks (põhk puukoor).

Olenevalt multši tüübist laotatakse see 2 - 8 cm paksuse kihina istutusalale. Enamjaolt on praegu haljastuses kasutusel peenestatud männikoorest toodetud multš mis on üks paremaid millega saavutate nii ökoloogilised kui dekoratiivsed eesmärgid. Head multši saab purustatud männikorbast mis ei sislda puiduosi ja on aasta laagerdunud.

Hakkemultši kasutamine annab palju võimalusi aiakujunduse seisukohast, kui kasutada erinevate toonidega haket saab kujundada erinevaid pindasid ja mustreid. Tänapäeval ka toonitakse haket aga selle juures tuleks jälgida, et oleks kasutatud looduslikke vahendeid. Toonimata hake näeb välja looduslähedasem ja sellega saab samuti kujundada erinevaid mustreid kui kasutada eri fraktsioone. Hakkemultši toodetakse nii tööstuslikult kui hooldustööde käigus oksapurustajaga, mis on väga kasulik; saab multši ja ei pea oksi põletama mida kahjuks paljud veel teevad.

Multšimiseks sobib ka väga hästineutraliseeritud turvas ja turbagraanulid, Granuleerimatta turba suureks miinuseks on tema kergus ja tuul võib ta laiali kanda. Turvas sobib kõige rohkem hapulembeliste taimede istutusalade multšimiseks.

Mineraalsed multšid sobivad suuremate pindade kujundamiseks kus erinevate fraktsioonide ja värvidega sabb luua erinevaid kujundeid ja mustreid. Mineraalsete multšide alla tuleb alati laotada peenravaip mis takistab pinnasekihtidega segunemise.

Multšitud pinnad vajavad ka väetamist kuna multši lagundamisel neelavad mikroorganismid lämmastikku ja sellega kaasneb mikroelemtide omastamsie langus, mis põhjustab taimedel puudusi. Multš takistab ka väetiste sattumist juurepiirkonda. Kui väetis jääb multšimassi hakkavad seal tekkima umbrohud, selletõttu ei tohi väetisi laotada multši pinnale vaid tuleb kobestada multsi alla või anda lahustena.

Multšide kasutamist peetakse aiakujunduses ja haljastuses juba normiks, kuna neid alasid peeatakse ilusaks ja arvatakse, et see kaitseb umbrohu ja kuivamise eest. Multše saab kasutada ka mänguväljakute ja teeradade pinnakattenamis kaitseb neid pindasi. Multši kasutamine on saanud alguse lõunapoolsetes riikides kus oli oht maapinna ülekuumenemisele suveperioodil. Põhjamaades ja neile sarnaste kliima tingimustega riikides (nt Eesti) võib multsimine ka kahju tuua. Multšide positiivsed mõjud on; hea väljanägemine, hoiab niiskust,ei lase tekkida koorikul, parandab kasvupinnase mikrobioloogilisi omadusi, vähendab umbrohu teket ja vähendab niitmisvajadust. Multšiga kaasnevateks probleemideks on; kasvupinnase hilisem sulamine mis tõttu taimede vegetatsiooni periood algab hiljem, igihaljad võivad saada varakevadist päikesepõletust ja multši all on maapind külmunud ning on häiritud veega varustatus.

Mõningate multšide kasutusvariante:

Lehemuld - võib kasutada peenarde vahel ja külviridadel, kasutada enne külvi ja peale maa soojenemist ka kasvuajal, parandab mulla struktuuri veega varustatust.

Kompost - köögiviljadele ja istutusaladele, istutusaladele kevadel aga köögiviljadel kogu kasvuperioodil, lisab toitaineid ja parandab struktuuri.

Kõdusõnnik - kasutatakse pealtväetamist vajavatele taimedel ja enamasti kevadel aktiivsel kasvuperioodil, rikastab mikroorganismidega, lisab lämmastikku ja parandab struktuuri ning õhustatavust

Puiduhake ja koorepuru - kasutatakse enamasti mänguväljakute kattematerjalina, teeradade katmiseks ja istutusaladel. Ei ole soovitav istutusaladel kasutada enne mulla soojenemist kevadel muidu igal ajal. Kaitseb põrutuste eest mänguväljakutel ja kaitseb tallatavaid pindasid, aga põhiliselt dekoratiiv-eesmärgil.

Mineraalsed multsid - Kasutatakse jalgradadel, kiviktaimlas, kõrreliste istutusaladel, barokkstiilis aedadesse ornamentide moodustamiseks. Istutusaladel ei ole soovitav enne mulla sulamist aga muidu igal ajal. Vähendab umbrohtu on hea drenaaz aga põhliselt dekoratiiveesmärgil.

Muruniide - hoiab hästi mulla niiskust, takistab umbrohtude teket, sobib marjapõõsaste ja viljapuude alla, noor rohi sisaldab palju vajalikke toitaineid ja lagunedes parandab pinnase struktuuri. Laotada umbes 3 cm kihina muidu ei pruugi õhku läbi lasta võib muuta mulla happeliseks.

Kergkruus - kasutatakse nii sise- kui välishaljastuses, valmistatakse savist kuumutamise teel (1150') kus ta paisub poorseteks kergeteks graanuliteks. On külmakindel, niiskuskindel, hea soojus ja heliisolaator, ei meeldi närlistele ja putukatele, ei hallita ega mädane. Välishaljastuses reguleerib mulla niiskust ja õhureziimi ning parandab juurstiku mikrokliimat.

GEOSÜNTEEDID

Peenravaip - vastupidav ultravioletkiirguse suhtes, vett ja õhku läbilaskev kuid mitte taime juuri, painduv ja rebenemis-kindel, ei kõdune ja peab vastu ca 8-10 aastat. Takistab umbrohukasvu ja niiskuse aurumist ning on tallamiskindel. kasutatakse terrassi-, turbaia- ja kiviktaimla aluse kattena. Takistab gaaside liikumist, kasut kompostihunniku katmiseks. Kootud peenikestest polüpropüleenribadest ning puuduseks äärte hargnemine.

Tekstiilmultš - mustakiuline niiskust läbilaskev materjal ja vastupidav UV kiirgusele, kasutatakse noorte taimede juurdumise soodustamiseks, hoiab pinnase niiske ja soojana, erinevate pinnase kihtide eraldamisel. Rebeneb kergesti aga ei hakka äärtest narmendama, takistab ka tigude ja nälkjate tegutsemist.

Filterkangas - polüpropüleenkiududest viltjas kangas ja kasutatakse haljastuses ja teedeehituse pinnase tugevdamiseks, kasutatakse veel erinevate pinnasekihtide segunemise vältimiseks, sellega on võimalik muuta mudased kaldapealsed liivarandadeks. Seda saab kasutada ka koduaias drenaazi ümber ning takistab puujuurte ja pinnase tungimise drenaazi.

Juuretõkkekangas - on vett läbilaskev jäik kiudkangas, mis ei kõdune ega mädane ja mille abil saab taimi istutada keeruliste tingimustega kohtadesse nagu; killustiku või kivide vahele, liiva sisse, suurte ppude alla jne. Ideaalne vahend turbaaedade rajamisel kus hoiab lahus heppelise ja neutraalse pinnase. Juuretõkkega vooderdatud istutusaugus ei kao muld juurte juurest ning laseb liigsel vihma- ja kastmisveel ära uhtuda. Hoiab eemale ka lähedal olevate puude narmasjuured.

Katteloor - on valge kasutatakse külmaõrnade taimede kaitseks, stabiliseerib öise ja päevase temperatuuri kõikumisi. Katteloori kasutamisel paljudel taimedel varakevadel on võimalik saada varajasemat saaki. Kaitseb lendavate taimekahjurite vastsete vastu kuna nad ei pääse loorist läbi ning ei saa taimedele muneda. Takistab ka maakirpe ühelt taimelt teisele liikumast. Laseb läbi taimele vajaliku koguse valgusest ja niiskusest, selle all ei kuiva muld ruttu ära, mis on aga soodne kasvulava tigudele ja nälkjatele. Ei tohi kasutada kevadel okaspuude varjutamiseks kuna laseb hästi valgust läbi ja päikese käes tõuseb temperatuur kõgeks.

Varjutus- ja tuulekaitsekangas - enamasti rohelist värvi polüpropüleenist kootud erineva tugevusastmega. Kasutatakse okaspuude istutusjärgseks varjutamiseks ja varakevadiste päikese-põletuste kaitseks, kuna varjutamise korral väheneb vee auramine ja taimed juurduvad paremini.

Taimedele pannakse kangas õmber juba sügisel ja seotakse nööriga kinni ning eriti hoolas tuleks olla latvade ja värskete pungadega.

Pakasekaitsekangas - on umbes 4mm paksune erinevat värvi viltjas materjal, ei lase läbi otsest valgust. Vastupidav mehhaanilistele mõjutustele ja UV- kiirtele. Taimedele pannakse külmade saabumisel ja võetakse maha peale maapinna sulamist. Pärast kuivatamist asetada kuiva kohta ja kui korralikult hooldada kestab aastaid.

VÄETISED

Väetised on ained, mida kasutatakse saagi suurendamiseks ja selle kvaliteedi parandamiseks  või siis mulla viljakuse tõstmise eesmärgil. Toitainete varude täiendamist mullas nimetatakse väetamiseks. Väetistega viime taime kasvukeskkonda vajalikke toitaineid või siis parandame mulla füüsikalisi, füüsikalis-keemilisi ja bioloogilisi omadusi. 

Väetiste klassifikatsioon
1. Koostise alusel

• orgaanilised - sõnnik, turvas, kompostid, haljasväetised, virts jt.
• mineraalsed - ammooniumnitraat, superfosfaat jt.

2. Vastavalt tootmise iseloomule ja päritolule

• tööstuslikud väetised- mineraalväetised
• kohalikud väetised - orgaanilised väetised

3. Toime alusel

• otsesed väetised (N,P,K väetised, virts jne) on taimedele otseseks toiteelementide allikaks
• kaudsed väetised (lubiväetised, turvas, õled jne) mõjuavad taimede toitumistingimusi mullaomaduste parandamise kaudu

4. Toime kiiruse alusel 

• kiirelt toimivad väetised
• aeglaselt toimivad väetised

5. Taimetoiteelementide sisalduse alusel

• ühekülgsed väetised
• mitmekülgsed väetised
• täisväetised

6. Vastavalt väliskujule ja konsistentsile

• vedelväetised
• tahked väetised; 

Orgaanilised väetised

Orgaanilisi väetisi (sõnnik, kompost, adru jne) on kasutatud sellest ajst kui hakati põldu harima. Orgaanilised väetised taimse või loomse päritoluga ained mis otseselt või ümbertöödeltult väetisena pinnasesse viiakse. Orgaanilise väetise põhiliseks ülesandeks on mulla huumusvarude suurendamine. Orgaanilisi väetisi hinnatakse järgnevalt; nad suurendavad mulla vastupanuvõimet kõikide välismõjude vastu (ebasoodne ilmastik, väärkäärimine, liigtallamine jne),suurendab mullas huumuse ja kasvuainete sisaldust, parandavad mulla strukruuri (rasked mullad kobedamaks ja kerged siduvamaks), suurendavad mikroobide arvukust mullas, parandavad mulla soojusreziimi kunahuumus muudab mulla tumedamaks ja tänu sellele neeldub rohkem päikeseenergiat ja paraneb ka mineraalsete väetiste toime mullas.

Mineraalsed väetised

Jagunevad lihtväetisteks  ja kompleksväetisteks.

Lihtväetised on need mis sisaldavad ka sühte põhitoiteelementi või mikroelementi. Lihtväetised jagunevad veel omakorda; makroväetised, lämmastikväetised, fosforväetised, kaaliumväetised, mikroväetised, boorväetised jne

Kompleksväetised on need mis sisaldavad kahte või rohkem põhitoiteelemente või mikroelemente. Kompleksväetised jagunevad veel omakorda kombineeritud väetiseks ( graanulisse kuulub mitu toiteelementi, nt Kemira Ferticare 14:11:25 tähendab, et väetises on 14% lämmastikku, 11% fosforit ja 25% kaaliumi. Alati tuuakse järjestus esimesena lämmastik siis fosfor ja kolmas on kaalium.) ja väetisesegud mis saadakse lihtväetiste kokkusegamise teel. 

Kasutatud kirjandus:

Multšide omadused, Räpina aianduskool, Sirje Tooding Mullaõpetus

http://istutustoodmururajamine.weebly.com/suumlnteetilised-multscaronid.html

Haljasalade kasvupinnased ja multšid, Aino Mölder 2012

http://maakodu.delfi.ee/archive/article.php?id=31403395

http://www.internetipood.com/media/selteret/products/624x624/peenravaip_Selteret.jpg

https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg61u0IfCx35yo7WavdUx9JAMv4y7CyKjej6ow1y2BEFfMdwPEBc_GXDHHv6WtHAVYJq0e8GE2wxcrIlh-qfNOgMYlUuB-VU2cbPbYgIOuCdqu2Hd_lbTrOH74YJjMK51EC6KYVCcrZWWI/s1600/colored-mulch.jpg
http://www.puumarket.ee/static/product_extra_images/pilt_3546.jpg
http://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_4_11485624.jpg
http://212.47.219.162/dynamic/timg/f/8/f830a6944267f461992ae9f082ebb191.jpg
https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/126262/mod_resource/content/0/istutusala/Aianduskangad.pdf
http://www.hansashop.eu/media/catalog/product/cache/1/image/97960f0498531540af9388bbebb01e67/j/u/juuretoke.jpg
http://www.hortes.ee/static/product_pictures/1456_org.jpg
http://aiandus.ee/doc/Varjutuskangas%20005v.jpg
http://www.internetipood.com/media/selteret/products/624x624/2013-09-15_17_14_35_v2.jpg
Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014
Väetusõpetus Räpina aianduskool 2005

SUVELILLED

Suvelillede SWOT-analüüs

Tugevused:	Nõrkused:
Suvelilli on palju eri sorte, õiteilu jätkub terveks suveks, suhteliselt kiirekasvulised, lihtne hooldada.	Kasvatamine vajab ressursse, lillede eluiga on lühike (ainult 1 aasta) suvelillede enamus sorte on väga külmaõrnad, mõnel suvel ei jõua taim viljade valmimiseni.
Võimalused:	Ohud:
Neid saab istutada eri kohtadesse (kujundada huvitavaid peenraid ja potte), taimi on võimalik ise ette kasvatada, taimi on võimalik endal paljundada ning lihtne on neid turustada, igal aastal saab uute sortidega vaheldust sest saab kasutada teist värvivalikut	Taimede valguse ja soojustingimused ei vasta nõuetele, puuduvad oskused ja kogemused taimede kasvatamiseks, ebasoodne ilmastik suvel.

SKARIFITSEERIMINE on seemnete töötlemine mille käigus vigastatakse seemnekesta ja see muutub vett ja gaaseläbilaskvaks. 
  

Skarifitseerimist liigitatakse mehaaniliseks, keemiliseks ja termiliseks.

Mehaanilist võtet kasutatakse tugeva ja tihedakestaliste seemnete puhul. Skarifitseerimise käigus muudetakse seemnekesta vigastamisega, seemne vett ja gaase läbilaskvaks. Suuremat hulka seemneid töödeldakse spetsiaalsetes seadmetes  ehk skarifikaatorites. Väikeseid koguseid võib töödelda näiteks purgis seemneid hõõrudes või raputades. Suuri seemneid võib vigastada viili või smirgelpaberiga hõõrudes. Sellega peab aga olema ettevaatlik, et ei saaks vigastatud idu. Et aru saada kas seemneid on piisavalt töödeldud ja kest vigastatud, leotatakse neid mõni päev leiges vees. Kui seemned ei ima vett, siis on seemnekesti ebapiisavalt kahjustatud. Need seemned, mis imavad end vett täis, võib külvata. Meeles tuleb pidada, et töödeldud seemneid ei saa enam kaua säilitada. Töötlemine muudab seemned haigustele vastuvõtlikuks.

Keemilist võtet kasutatakse samuti paksuseinaliste seemnete korral. Selleks kasutatakse kontsentreeritud väävelhapet, lämmastikhapet või soolhapet. Töötlemisel asetatakse seemned klaasnõusse ja valatakse peale 2 osa hapet. Seemneid tuleb aegajalt segada ja kontrollida protsessi kulgu. Kui seemne kest on jäänud paberilehe paksuseks tuleb töötlemine koheselt lõpetada ja pesta seemned voolava vee all 10 min.  ning teha külv või stratifitseerida. Kuna keemilise skarifitseerimise käigus tekib soojus, võib tekkida vajadus purki jahutada. Keemilise skarifitseerimise aeg sõltub seemnekesta paksusest aga selleks kulub umbes 5 kuni 30 minutit. Perekonnad, mille seemnete kraapimine või keemiline töötlemine kiirendab idanemist: koldrohi, kanna, iiris, hibisk, lupiin, pojeng.

Hapetega töötamisel tuleb olla ettevaatlik. Tuleb kindlalt järgida kõiki ohutusnõudeid!

Termiline võte on seemnete töötlemine keeva veega. Seda kasutatakse peamiselt liblikõieliste, tihedakestaliste seemnete korral. Seemned asetatakse 10 kuni 20 sekundiks keeva vette ja seejärel kohe mõneks sekundiks külma vette. Sellist tegevust korratakse 2 - 3 korda. Nii toimub seemnekesta pragunemine.

Stratifitseerimine ehk seemnete kihitamine

Seemnete kihitamine ja allutamine soodsatele temperatuuri-, niiskus- ja õhurežiimi tingimustele teatud ajajooksul nimetatakse seemnete stratifitseerimiseks. Stratifitseerimist kasutatakse liikide korral, mille seemnetel on pikk puhkeperiood. Stratifitseerimisaeg võib olla 1 kuust kuni 2 aastani. Stratifitseerimise läbiviimiseks sobib kõige paremini kelder kuigi sobib kasutada  ka kaevikuid. Stratifitseerimiseks tuleks võtta liiva ja turba segu 1:1. Seemnete ja substraadi vahekord peaks olema ühe osa seemnete kohta 3 osa substraati mis on parajalt niiske. 1 - 2 korda kuus tuleks seemneid kontrollida ja segada, et õhutada substraati. Vajadusel tuleb lisada vett. Stratifitseerimistemperatuur on 0 kuni +5^oC. Juhul kui seemned on stratifitseerimise läbinud kiiremini kui arvestati, tuleks seemned asetada välja lumele ja katta pealt lumega. Lume kevadise sulamise vältimiseks kaetakse see saepuru või põhuga. Temperatuur lumes, seemnete piirkonnas ei tohiks olla madalam kui  –1…–3^oC. Stratifitseerimisperioodi läbimisest annavad märku seemnetest ilmunud idujuured. Sellised seemned on väga tundlikud läbikuivamise suhtes, seetõttu on väga oluline jälgida niiskust ka pärast külvide tegemist. Stratifitseeritud seemneid saab külvata kevadel, kuid nad tuleb enne külvi puhtaks pesta. Stratifitseeritakse näiteks tulikaliste ja priimulate seemneid.

3.Põhjenda, miks on suvelilli otstarbekam seemnetega paljundada. Kuidas seemnetega paljundamine toimub? (Kui sinu arvates polegi suvelilli otstarbekas seemnetega paljundada, siis põhjenda sedagi.)

Arvan, et paljusid suvelilli saab vegetatiivselt paljundada. Siinkohal tuleb aga jälgida kas see on mõtestatud tegevus. Taimede vegetatiivse paljundamisega kaasneks meil  palju taime kasvamiseks õigete kasvutingimuste täitmise nõudeid. Näiteks peavad meil  olema selleks vastavad ruumid, mis omakorda vastavad  taimedele vegetatiivse paljundamise tingimustele ( õige temperatuur, valgus ja niiskusesisaldus).

Kuna suvelilled kasvavad suhteliselt kiiresti, siis on enamasti levinud suvelillede seemnest kasvatamine, kuid ka see pole nii lihtne kui arvata võiks. Olles ise kasvatanud seemnetest suvelilli ette, võin öelda, et seegi on pikk ja vaevanõudev protsess. Suvelillede külvist õitsemiseni kulub palju aega, siis seepärast on vaja neid ette kasvatada. Kasvukohale st. avamaale võiks külvata sorte, kelle õide puhkemiseni kulub 8-12 nädalat (näit. harilik kosmos). Suvelilletaimede ettekasvatamine toimub üldiselt kasvuhoones aga kodustes tingimustes tihti ka aknalaual.

Alustades seemnete külvamist, peab hoolikalt läbi lugema seemnepakil olev info, kuhu ja kuidas seemneid külvata (tasub veel uurida teiste tootjate infot kuna pakendil olev info võib väär olla). Seemnete külvamiseks kasutatakse põhiliselt külvikaste, karpe, kassette, turbatablette ja väikesi potte. Siin on väga oluline aga jälgida, et kõik eelpool nimetatud oleksid puhtad ning ei tekiks nakatumist. Kasutada tuleks ka spetsiaalset külvimulda, mis sisaldab õiges vahekorras toitaineid ja on peene struktuuriga. Kui külvikoht on kenasti ettevalmistatud, siis algab seemnete külvamine.

Külvikasti külvatakse enamjaolt seemneid, kui neid on palju ja nad on väikesed. Külvikarpi aga kasutatakse siis kui seemneid on vähe. Külvikassettidesse on hea külvata suuremaid seemneid, sest neid tuleb külvata ühekaupa. Kassette on plastikust ja turbast. Külviks ettevalmistatud kassett tuleb täita substraadiga ning lasta seda vastu lauda kukkuda, et mullasegu ühtlaselt kassetis paigutuks. Suured seemned tuleb suruda 2 – 3 kordsesse seemne läbimõõdu sügavusse mulda. Väiksemad jäävad mulla pinnale. Külvata tohib ainult terveid ja tugevaid seemneid ning peale külvi tuleb see hoolikalt kasta. Hea on peale panna kile, et külv ei kuivaks aga samas peab õhk liikuma.

Kasti külvi puhul tuleb jälgida külvi ettevalmistuse faasi, et mulda ei jääks suuri tühimikke kuhu seemned võiksid kukkuda. Oluline on mulla õige niiskusaste ja muld ei tohi olla liigniiske. Väga väikesed seemned võib segada liiva või suhkruga, siis on neid kergem hõredalt külvata. Seemnekasti puistatud seemned tuleb katta õhukese liivakihiga. Mõni suvelillesordi seeme vajab idanemiseks valgust (enamus ei vaja), siis neid liivaga katta ei tohi (näit. petuuniad, begooniad ja lobeeliad). Peale kasti niisutamise tuleb kast samuti katta kile või klaasiga. Kassetist tuleb taimed peale pärislehe ilmumist istutada potti. Näiteks petuuniataimed olen oma isiklikust kogemusest istutanud kohe amplipotti (kolm taime ühte ), nii algab suvelille ampli ettevalmistus õitsemise perioodiks.

Kastidesse külvatult taimed tuleb iduehefaasis pikeerida ümber. 3 – 4 nädalat peale pikeerimist tuleb taimed kindlasti potti istutada. Potti istutamise vajadust võib hinnata ka taime suuruse järgi.

Lisaküsimused:
1. Pikalt õitsemine võimaldab kogu suve peenrad ja amplid hoida kaunid ja dekoratiivsed.
2. Kuna on olemas väga palju liike siis saab valikute tegemisel jälgida hooldus vajadusi.
3. Erinevad liigid vajavad ka erinevaid tingimusi tänu millele saab valida erinevaid taimi eri kohtadesse.
4. Mitmesuguste istutuskohtade korral on võimalik valida liike mis vajavad vähem hoolt ja peavad paremini vastu kahjuritele.

Kasutatud kirjandus:

Kodu ja Aia praktiline aiavihik Suvililled 3 Mari Laane
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=84
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=89
Lilled anumas ja amplis Reti Randoja-Muts 2010

LILLEDE KVALIFIKATSIOON

Lillede klassifikatsioon

1.      Mille poolest erinevad üheaastased, kaheaastased ja mitmeaastased lilled üksteisest? Too näiteid.

Rohttaimi liigitatakse eluea järgi: üheaastased taimed, kaheaastased taimed ja mitmeaastased taimed (püsikud). Üheaastane taim on ühe aasta jooksul kasvav, õitsev, seemneid andev ja surev taim. Neid taimi nimetatakse tihti ka suvelilledeks. Näiteks:  lõvilõug, petuunia, leeksalvei

Kaheaastasteks nimetatakse taimi, kes esimesel aastal kasvatavad varred ja lehed ning alles teisel aastal õitsevad ning viljuvad. Kaheaastasi lilli loetakse tihti ka suvikute hulka. Näiteks: võõrasema, kelle eluring kestab kaks aastat ning kes  esimesel aastal moodustab lehekodariku ning järgmisel aastal õied ja seemned.

Mitmeaastased taimed ehk püsililled on taimed, kelle eluiga on pikem kui 2 aastat. Mitmeaastaseid taimi liigitatakse veel lühiealisteks ja pikaealisteks. Püsilillede hulka nimetatakse sageli ka mitmeid poolpõõsaid. Näiteks: kuldkepp

2.      Arutle, mis võib juhtuda, kui lilletaim (ed)  istutada ebasobilikule kasvukohale (valgus, mulla viljakus, niiskus). Miks on tähtis taimede kasvukoha nõuetega arvestada? Too näiteid.

Väga tähtis on jälgida, missugused kasvutingimused eri lilleliikidele sobivad. Igal taimel (lilleliigil) on omad kasvutingimused. Õiged kasvutingimused (valgus, mulla viljakus, niiskus) on tähtsateks nõueteks, mis on olulised  taimede kasvamiseks, õitsemiseks ja viljumiseks.

Valgus: Osad liigid vajavad oma kasvamiseks ja õitsemiseks palju valgust, teised aga hoopis varjulist kasvukohta. Valgusnõudlike taimede istutamise varjulisse kohta võivad taimed välja venida. Nad võivad õitseda väga väheselt ning isegi nende kasv ja areng võib pidurduda. Kui aga taimed, kes armastavad varjulist kohta ja istutada päikesepaistelisse kohta, võivad nad saada suuri päikesepõletusi. Nende lehed kas närbuvad või tekivad pruunid laigud. Päikesepaistelist kasvukohta nõudvad taimed: raudürdid (Verbena), magunad (Papaver), tsinnia (Zinnia). Poolvarjulist kohta nõudvad taimed: begooniad (Begonia semperflorens). Varjulist kohta nõudvad taimed: lemmmaltsid (Impatiens), pärdiklilled (Mimulas), sinilobeelia (Lobeelia erinus), südajas suutera ( Sutera cordata).

Mulla viljakus:  Kui viljakat mulda vajavaid taimi istutada toitainevaesesse mulda, jäävad need nõrgaks ja kiduraks ning on ka erinevatele haigustele vastuvõtlikumad. Kui  aga toitainetavaese mullastikuga taimed istutada viljakasse (toitaineterikkasse mulda), siis võib tekkida liiga  palju lehemassi, mis omakorda muudab varred nõrgaks ja seega taimed lamanduvad. Mullaviljakuse suhtes nõudlikud taimed: päevalilled (Helianthus), heliotroop (Heliotropium), fuksiad (Fuchsia). Keskmise nõudlikkusega sordid: hostad, priimulad, liatris. Mullastiku suhtes vähenõudlikud liigid: saialill (Calendula officinalis), kosmos (Cosmos), kõrrelised, kukeharjad.

Niiskus: Mõned taimed taluvad mulla läbikuivamist hästi ja taastuvad sellest kiiresti, teistele on see aga hukutav. Näiteks mõned taimed võib peale läbikuivamist ja inetuks muutumist maani maha lõigata. Kastes ning väetades kasvatab taim kiiresti uued võrsed ja õitsevad taas, nendeks lilledeks on näiteks lemmmalts, petuuniad ja lobeeliad. Igal taimeliigil on väljakujunenud suuremad või väiksemad juured, et ennast veega varustada. Kuivemates  kasvutingimustes on taime maapealne osa kiduram kui soodsa niiskusega kasvukohas. Liiga väikese või suure õhuniiskuse tagajärjel võivad kultuurid ajutiselt või püsivalt närbuda ja hukkuda. Liiga suur õhuniiskus võib saaki ka oluliselt vähendada. Liigniiskuse tagajärjel võib pidurduda taimede õitsemine ja viljade valmimine ning võib olla probleemiks tolmnemisel ja viljade valmimisel. Liigniiskusega kaasneb väga palju erinevaid taimekahjureid. Niiskust taluvad: võhumõõk, nemeesiad (Nemesia), lemmmaltsad (Impatiens). Vähenõudlikud niiskuse suhtes: priimula, aster. Kuiva mulda taluvad: padipõõsas, kukehari, peiulilled, vilt-ristirohi (Senecio cineraria)

    

3.      Vali enamlevinud sugukondade hulgast 3 huvipakkuvamat. Leia veebist ja/ või raamatutest valitud sugukondade peamisi morfoloogilisi tunnuseid. Koosta võrdlev tabel. Valida saab neid sugukondi, mida pole veel käsitletud. Käsitletud sugukonnad on välja toodud allpool oleval joonisel.

	Palderjanilised (Valerianaceae)	Kõrrelised (Poaceae)	Võhumõõgalised (Iridaceae)
ÕIS	Väikesed lehterjad üksikõied, püstistes õisikutes	On koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või pööristeks, väikesed silmapaistmatud	Koosneb kolmest sisemisest püstisest ja kolmest välimisest allapoole rippuvast õielehest mis on karvased
VARS	Kohevalt paiknevad 60 -100 cm kõrgused lehtedega kaetud varred	Silindriline, sõlmevahedes õõnes, võib olla säsikas	Vars lühike ja maaalune, õitsemise ajal vart näha pole
LEHT	Lailantsetjad, lihakad, sinakasrohelised, vastastikused, servast hambulised	Vahelduvad, koosnevad lehelabast ja tupest	Laimõõkjad, talihaljad, kitsasmõõkjad, rihvalised, hallikasrohelised
VILI	seeme	seeme	Sibul, seeme
NÄIDE	Punane kannuslill (Centranthus ruber)	Jänesesaba, itaalia kukeleib, stepirohi, hiidhirss	Võrkjas iiris, Iirise-hübriidid

Kasutatud Kirjandus:

Kodu & AIA Praktiline aiavihik 3 Mari Laane

http://www.eliseaed.ee/cache/eliseaed/public/product_img/_240x500x0/865_1209_centranthus_ruber_rosenrot.jpg

http://flora.huh.harvard.edu/FloraData/1001/Images/Poaceae/Poaceae-001.jpg

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=81
http://static.tumblr.com/9adeada2c89567a66a68c12d1f4ee437/apgwj8z/TMUn1wsin/tumblr_static_iris_versicolor.jpg